Reede, 13. märts 2009

Eestlased ja tipplaskurid?

Mind pani hetkeks mõtlema ühe vibulaskuri vastus, kui küsisin, mis tema arust Eesti vibuspordist puudu on. Ta vastas: "tipplaskurid."

Jah.. kahjuks pean nõustuma, et TÄNA meil tõesti ühtegi tipplaskurit ei ole. Meil ei ole kedagi, kes oleks rahvusvahelistel tiitlivõistlustel püsivalt esikümnes või ka mitte esikahekümnes. Meil on õnnestunud võistlusi, kus keegi on pääsenud esimese kahekümne või esimese 32 hulka (mis tegelikult on ka päris hea näitaja).. kuid meil ei ole ühtegi tipplaskurit, kes oleks stabiilselt maailma tipus. Täna ei ole. Veel ei ole.

Kuid rõõmustama pani mind mu kaasmaalaste esinemine siseMMil. Jah - ühtegi medalit koju ei toodud. Kuid seda oleks täna liiga palju tahta. Jooksvalt võistlust jälgides võis igaüks näha, kuidas käis silmade mäng - 1 silm vähem ja kukud 10 kohta. Tulemused olid ikka väga tasavägised. Tublisti lasid ju kõik. Anneli oli peale esimest poolt lausa 13.kohal (ja olen veendunud, et talle jäi veel paljugi sisse.. sama julgen väita ka Siimu kohta). Reenagi konkureeris alguses esimeses pooles.. kuid edasine tuleb andeks anda - ta on alles kadett, kes võistles juuniorite klassis. Ja tulemus oli siiski päris hea. Evert suutis otsustavad 12 noolt lasta hilisema hõbemedali omanikuga kui võrdne võrdsega. Tõepoolest.. ka ta vastane tunnistas, et hakkas juba Evertit kartma. Alati on ka neid, kellel ei õnnestu nii hästi, kui oleks tahtnud. Kuid ka selliseid võistlusi on ju vaja. Iga päev ja aasta ringi ei saa vormi tipus olla (kuigi üks vibuliidu juhatuse endisi liikmeid soovitas meile vastupidist:)). Kõik need sammud ja sammukesed.. saavutused sise MMilt ütlevad vähemalt minu jaoks, et liigume õiges suunas.

Me ei ole veel maailma tipus.. kuid me ei ole sellest ka üldse kaugel. Usun ja loodan, et juba üsnagi lähemas tulevikus võin selle sama inimses käest sama küsimust küsida .. ja vastus ei ole enam sama. Tean, et päris mitu laskurit treenib maailma tippudega võrdsel tasemel. Ükskord peab ju tehtud töö realiseeruma.


Toomas ütles alati: ".. noored on kärsitud, aega on vaja .."


Jah, ainult veidi aega on veel vaja ..

Esmaspäev, 2. märts 2009

SiseMM

Kätte on jõudnud selle hooaja talvise osa suursündmus. Sisemaailmameistrivõistlused. Millest mina küll seekord osa ei võta.. kuid vähemalt on kõigil seal osalevatel eestlastel minu näol väga tugev pöidlahoidja olemas!
Hoidke teiegi pöialt siis järgmistele isikutele :
Reena Pärnat - sportvibu juuniori neiu (neid stardib 31)
Anneli Preimann - sportvibu naine (45)
Maarika Jäätma - plokkvibu naine (38)
Paulo Santos - sportvibu mees (55)
Siim Aaver -sportvibu mees (55)
Evert Ressar - plokkvibu mees (61)
Kel veel jõudu üle jääb võib kaasa elada ka põhjanaabritele, lõunanaabrid seekord ei osale.

Kes ei tea, siis kordan lühidalt üle:
Võistlus toimub Poolas, Rzeszowis.
Ametlikult kestab 4.-8.märtsini.
Kolmapäeval- ametlik treeninglaskmine
Neljapäeval - kvalifikatsioon 18m harjutuses
Reede - elimineerimine olümpiaringi harjutuses kuni jäävad parimad 4 alles
Laupäev - võistkonnavõistlus
Pühapäev - individuaalsed finaalid

Võistluste ametlik koduleht on www.rzeszow2009.pl (kuid see minu arust kahtlases poola-inglise keeles). Ilusamas ja selgemas vormis leiab infot FITA ametlikult kodulehelt www.archery.org

Praeguseks kõik.. jääme põnevusega neljapäeva ootama!

Pühapäev, 1. märts 2009

Veebruar läbi, märts juhhei!

Aeg lendab. Sel nädalal lendas see rohkem kodus kui linnas. Vabariigi Vastlapäeval olin ka kodus. Käisin trenni tegemas.. ja nokitsesin oma "projekti" kallal :) Vastlaliug jäi seekord kuidagi märkamatult laskmata.

Lahe, et õues ikka veel lund on. Muidu oleks vist suht nõme. Muidugi on lahe olnud ka märtsis metsa alt sinililli korjata. Eks paistab, milline ilm märtsi lõpuks on..

Märts, märts, märts.. märtsis on ju juba esimene "vaheaeg". Juhhuu!! Veel üks nädal kodus. See tuleb ju nii ruttu. Aeg tõesti lendab. Ja see aeg ongi ju minu elu. Mind lohutab vähemalt mõte, et olen alati püüdnud aega võimalikult otstarbekalt kasutada. Muidugi mõnikord on küll hetki, kus ei taha lihtsalt mitte midagi teha (näiteks eile peale lõunat). Tahan lihtsalt olla.. Tavaliselt on sellised hetked kodus. Aga enamus ajast ma lihtsalt ei suuda niisama passida. Lihtsalt olla. Mind ajab närvi, kui pean kellegi järgi ootama.. või isegi see, kui näen kuidas teised mu ümber mõttetult uimerdavad. Kui midagi teed, siis tee! Kui puhkad, siis puhka (ette nähtud hetkel ja kohas)! Aga pagan võtaks, inimesed, ärge venitage, ärge võtke üldse ettegi asju, mida teile teha ei meeldi, ärge lükake ebameeldivusi edasi! Ärge raisake oma aega! Ärge raisake oma elu!

Huvitav.. miks ma üldse seda postitust kirjutama hakkasin? Tegelikult ei mäletagi enam. Näpud lihtsalt hakkavad trükkima kõike, mis pähe tuleb. Peaks oma sõrmi vist pisut distsiplineerima ja mõtteid rohkem konsentreerima, sest suutsin sisse logimise ajaga teema juba ära unustada.

Ahjaa.. üks palve ka.

Kõigil, kel on pilte 2008.aasta vibuspordist ja on nõus neid laiema vibuüldsusega jagama, võiksid minuga ühendust võtta. Sobivad pildid nii treeningutest, võistlustest, laagritest kui lihtsalt laskuritest :) Ja asjaga on suhteliselt kiire!

Tänan juba ette!