Kolmapäev, 22. aprill 2009

Inimesed, kellele olen tänulik

Neid inimesi on palju.. kuid tooksin esile mõned neist..

Treener Toomas
Raske on siia kirjeldust kirjutada. Lihtsam on vist öelda, et ei tule meelde ühtegi asja, mille eest ma talle tänulik ei ole. Temalt sain ma endale "vibupisiku"; tema innustas mind kaugemale vaatama; tema ulatas alati abikäe, kui olin porri pikali kukkunud; tema uskus minusse ka siis, kui teised seda ei teinud; temalt saadud mõtteterad kummitavad mu peas iga päev.

Treener Raul
Talle olen tänulik, sest ta suudab ikka veel leida endast jõudu meiega tegeleda.. hoolimata sellest, et igast küljest ta peale sülitatakse. Ta on olnud tippsportlane, temas on tahtejõud, otsustusvõime, teadmised ja oskused. See mõjub enamikele eestlastele ehmatavalt ja kõike võõrast ja tundmatut on ju kõige lihtsam tõrjuda. Aga mis minul sellest - kui teised seda "ära kasutada" ei taha, siis seda rohkem on tal aega meiega tegeleda. Olen tänulik, et ta mind toetab ja minusse usub. Olen tänulik, et ta on õppinud minu tujukust taltsutama ja meie koostöö hästi sujub. Olen tänulik, et ta on õpetanud mind nägema ka asjade teist (või ka kolmandat) külge ja julgustanud tegema õigeid valikuid. Loodan tema töö, vaeva ja pühendumuse kunagi medalitega tasuda.

Vanemad
Olen neile tänulik, et nad on mulle andnud vabad käed ise oma teed valida. Nad on pakkunud mulle võimalust olla kodus ja treenida, samal ajal kui teised minu vanused on kooli juba lõpetanud ja käivad tööl.

Sugulane Kaspar
Kaspar on tore. Ma ei tunne teda eriti kaua ja ma ei tea temast eriti palju. Kuid tean seda, et ta on südames väga hea inimene ja ma olen talle toetuse eest alati väga tänulik. Aitäh, et minusse usud.

Risti-isa Tarmo
Aitab mind alati nõuga. Kui võimalik, siis ka jõuga :) Olen tänulik selle eest, et võin tema juures end alati nagu kodus tunda.

Teised toetavad sugulased
Mul on palju-palju sugulasi. Ja tore, et neist paljud mu tegemiste vastu huvi üles näitavad ja kordaminekute puhul koos minuga rõõmustavad.

Trenni- ja klubikaaslased
Meil on hea grupp. Kambavaim viib edasi. Kui on käes "mõõnaperiood", siis on raske leida tahtejõudu ja käia korralikult treeningutel. Kuid kui kõik teised seda teevad ja sa näed, et üldine liikumine on õiges suunas, siis tuleb meelde, et igale langusele järgneb tõus ja treenid ikkagi korralikult edasi :)

Teised Eesti vibulaskurid
On neid, kes tulevad küll naeratades kätt suruma, kuid samas läigib neil silmades kadedus ja kibestumus.. kui hambad kokku ei oleks surutud, siis pritsiks sealt sappi. Neile ma tänulik ei ole. Parem kui nad üldse õnne soovima ei tulekski, sest ma ju nagunii tean mida nad minust arvavad. Eesti on väike.
Kuid olen tänulik neile, kelle puhul on tõesti tunda toetust. Ennekõike on need vanemad laskurid - osad neist praegu tegevad, osad tulevad niisama aeg-ajalt platsilt läbi, tunnevad huvi ja annavad nõu. Muidugi leidub ka nooremaid. Aga tore näha just neid vanemaid laskureid, kes tulevad platsile ja ikka ja jälle noorematele koha kätte näitavad. Aitäh, et meid pingutama sunnite.

Klubikaaslane Aivo - aitab taotluste ja muuga.
Spordiarst Virve - tema juurde on lausa mõnus minna (kuigi mulle eriti arstid ei meeldi).
Klassiõed gümnaasiumi päevilt - olite ja olete sõbraks edasi ka siis, kui mina pühendasin järjest rohkem aega spordile ja vähem aega sõpradele.
Sõbrannad Zane, Mandy, Jenny ja Vanessa - aitäh hea nõu, inspirasiooni ja toetuse eest. Toetajad - erinevad firmad, Raul "Känd" Kivirand, HMN, Kulka maakondlik ekspertgrupp, Raplamaa Spordiliit, onu Risto jne.

Ja olen üleüldse tänulik kõigile neile, kes mind toetavad.. näitavad nad seda välja või mitte. Tänulik olen neile siiski :)


(Ja kuigi see postitus tuli selline kuidagi tõsise laadiga.. siis EI - ma EI hakka kuhugi eriti pikaks ajaks ära minema ja EI ma ei hakka surema :) Pole veel niipea plaanis :) )

1 kommentaar: